Inimeste bioloogilist ööpäevarütmi reguleerib hormoon nimega melatoniin, mis tekib ainult pimedas ja öisel ajal. Probleem seisneb aga selles, et ere valgus peatab melatoniini eritumise ning seetõttu ei tohiks vähemalt tund enne uinumist helendavaid ekraane vaadata. Mistahes hele valgus, sealhulgas ka teleriekraan, tungib ka magades läbi meie silmalaugude ning häirib inimese väljapuhkamist ja unekvaliteeti. Oluliselt paremini puhkavad aga välja need, kes loevad enne uinumist öölambi valgel raamatut või räägivad rahulikult pereringis oma päevasündmustest.

Kartus jääda millestki ilma

Kui oled harjunud ärkama hommikuti telefoni äratuse peale, kas suudad tõesti telefonihelina lihtsalt kinni panna ning kohe voodist välja ronida või pigem kiikad kiired töömeilid üle ja vaatad, mis vahepeal maailmas juhtunud on? Ja mida sa teed, kui uni öösel ära läheb? Loed lambaid, haarad vaikselt raamatu või vaatad telefonist, mida räägivad uudisesaidid ning mida sõbrad Facebooki on postitanud?

Inimesed on sotsiaalmeedia ohvrid, kes kardavad ilma jääda millestki, milles teised osalevad. Tung kiigata telefoni iga sõnumipiiksu peale on tegelikult vaid sõltuvus.

Foto: Shutterstock

Traadita lainete mõju

Teiseks probleemiks võib meie unetuse, pideva väsimuse ja stressimeeleolu taga olla nutiseadmete kiirgus. Nagu telefoni ei kanta rinnataskus, ei maga vist tänapäeval enam keegi ka nii, et telefon öösel padja all on. Ent samas toas olla töös oleva nutitelefoni või wifi võrgus töötava tahvelarvutiga võib teie meeleolule ja tervisele samuti kehvalt mõjuda. Me ju ei tea, mis on nende vaid 10-15 aastat vanade seadmete pikaajaline mõju inimestele.

PROOVI: lülita parem telefon lennurežiimile ja harju kasutama vana head äratuskella. See on välimuselt IN ja teeb tõenäoliselt oluliselt tugevamat häält kui telefonist kostev muusika. Ehk on juba nädala möödudes enesetunne parem? Tasub ju proovimist!?

Mitte alati ei ole muidugi nutiseadmed pahad. Näiteks võivad nad viia sind ka rännakule mööda lõõgastavat helimaastikku — klassikaline muusika, loodushääled või lihtsalt sinu lemmikartist. Kindlasti aitab nende kuulamine lõõgastuda väsinud reisijal pikal bussireisil või lennukisõidul. Aga seejuures pea meeles, et ekraan võiks olla „kinni“ ning seade ikkagi lennurežiimis. Nii on kasutegur suurem.

Paljud inimesed peavad nutisõltuvust psühholoogiliseks probleemiks, kuid tegelikult ei mõju see ju ainult psüühikale, vaid ka bioloogiliselt. Keegi ei keela ju säilitada oma digitaalset eluviisi, kuid samas on selle mõju miinimumini viimine meie endi kätes — millal, kus, kui palju ja kellega koos olles me nutiseadmetega tegeleme. Rääkides aga magamistoast… on see ikkagi kõige armsamaga koosolemise, mitte nutileludega mängimise koht.