Pesuruumi valgustuse võib jagada üldjoontes kolmeks: üldvalgustus, kohtvalgustus ja peeglivalgustus. Valgustuse kavandamisel vannituppa peetakse tavaliseks normiks 50 vatti ruutmeetri kohta.
Tähtis on teada, et niisketes ruumides peavad elektriinstallatsioonid olema niiskuskindlad ning pistikupesad tuleb varustada rikkevoolukaitsmega. Duširuumi valgusti ei tohi olla veejoale lähemal kui 60 cm ning valgusteid valides jälgige kindlasti valgusti niiskuskindlust, mis on märgitud pakendil tähisega IP ehk International Protection. Kahekohalise numbri esimene number näitab valgusti pingestatud osade kaitset tahkete kehade (näiteks tolmu) sissepääsu suhtes, teine number aga kaitset vee eest. Mida väiksemad on numbrid, seda kehvemini on valgusti tolmuebemete ja vee eest kaitstud.
Tualetis võiks valgustid varustada liikumisanduriga, et need süttiksid automaatselt ruumi sisenedes ja kustuksid sealt väljudes — see säästab oluliselt elektrienergiat.
ÜLDVALGUSTUS
Põhilise üldvalgustuse võiks anda loomulikult laelamp või lambirida, mille võimsust saab soovi korral vähendada-suurendada. 3-4 strateegiliselt olulistes kohtades olevad laelambid on piisavad duši all käimiseks, riietumiseks ja üldkoristuseks. Heal juhul valgustab üldvalgustus ka peegliesist või kraanikaussi, kuid mitte alati ja mitte piisavalt.
KOHTVALGUSTUS
Kohtvalgustus on hea lahendus habeme raseerimiseks ja triikimiseks. Lisaks annab kohtvalgustus võimaluse ruumis valgust varieerida, näiteks kui on soovi vanni küünlavalgel nautida.
PEEGLIVALGUSTUS
Peeglivalgustus on parim lahendus soengu tegemiseks ja meikimiseks, aga sel juhul peaks panema tähele, et valgus peab paistma näole, mitte peeglile. Kui ruumi jagub, võiks valgustuse paigutada peegli mõlemale poole näo kõrgusele.
Ja veel — kindlasti tasub vannitoa ja tualeti valgustusele mõelda juba remondi eel, sest hiljem on viimistletud ruumi ei ole lihtne süvislampe paigaldada ja juhtmed seintel jäävad inetud!
